2025. aasta riigieelarve seletuskiri
2025. aasta riigieelarve seletuskiri is a budget breakdown document for Estonia for 2025. 0 2025. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 2024 1 Rahandusministri eessõna Aasta 2025 tõotab tuua Eestile esimese püsiva majanduskasvu pärast 2022. aasta 24.
Estonia2025Budget explanation
What this is
Budget explanation from Ministry of Finance of Estonia, currently linked to 4 legal act(s) and 0 extracted table(s).
Tables
0
Related laws
4
Pages
671
File size
18.2MB
Beyond comparable window2025
Use the year policy-composition section for the closest functional context around this document, then drop to the Baltic policy-composition section when you need aligned cross-country framing.
Current read
This is the quick analyst view of the source: what role it plays, how well it is linked into the budget trail, and how much structure the current parse exposes.
Budget role
Current readThis document explains or details the budget package. It adds context around the topline rather than standing in for the full legal baseline on its own.
Budget trail
Strong sourceThis document sits in Estonia 2025, with 4 linked laws and 0 extracted tables on this page.
Extraction read
Strong sourceStrong parse coverage. Use the original file when exact figures matter.
Visible structure
Current readThe current public parse exposes 7 key headings and 0 table previews, which is usually enough to judge whether this source is worth reading in full.
Source details
- Country
- Estonia
- Year
- 2025
- Document type
- Budget explanation
- Source institution
- Ministry of Finance of Estonia
- File format
- PDF document
- Original file
- Open original
- Mime type
- application/pdf
- Page count
- 671
- File size
- 18.2MB
References & sources
Direct links to the official pages and files behind the data shown on this page.
Why it matters
Strong parse coverage
This document provides narrative context for the budget. It is useful when you need interpretation, justification, or policy framing rather than raw tables alone.
The extracted summary and preview content for this document look relatively complete for the current public corpus.
What it contains
Extracted tables
No table previews were generated for this source.
Detected headings
7 heading(s) were extracted from the current summary.
Institution signals
2 institution reference(s) were detected in the extracted summary.
Key headings
0 2025. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 202483176 Selleks Kaitseministeerium: • tegeleb heidutuse tugevdamisega • tagab eelhoiatuse toimimise200 3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala284434 Joonis 81. Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Joonis 82. Sidus ühiskond tulemusvaldkonna mõõdikud524 LISAD
Detected institutions
RahandusministeeriumRiigi Teataja
Linked legislation
Riigieelarve seadus
Framework law
riigieelarve seaduse
Framework law
State Budget Act–Riigi Teataja
Framework law
First extracted text sample
Rahandusministri eessõna Aasta 2025 tõotab tuua Eestile esimese püsiva majanduskasvu pärast 2022. aasta 24. veebruari ja Venemaa jõulist, uut agressiooni Ukrainas. Eesti majandusele on see sõda paljude kokkulangevuste tõttu olnud halvem kui ülejäänud Euroopa Liidule ja Eesti lähiregioonile. Meie tööstus on rohkem seotud põhjamaade praeguste nõrkustega nagu puidu- ja ehitusturu kiratsemine ja konkurentsivõime vähenemine Rootsi ja Norra krooni devalveerumise tõttu. Meie laenukulu kasvas kiiremini euribori laenude rohkuse pärast. Meie põlevkivielekter kaotas turgu tarbijale soodsamale taastuvenergiale, mis kogu maailmas trend planeedi puhtama tuleviku nimel ja uute tehnoloogiate arenedes. Eesti saab teha ka rohkem pingutusi, et siia tuleks kõrgema lisandväärtusega ekspordivõimelisi ettevõtteid, see kasvatab meie jõukust. Samas ei tasuks väliste tegurite kõrval alahinnata eestlaste eneseusu rolli ja potentsiaali, millel on majandusaktiivsusele arvestatav mõju. Paraku on negatiivne mõju Eesti majanduskasvule tuleval aastal riigil endal, kuna oleme aastaid eiranud riigirahanduse aabitsatarkust, et halbadeks aegadeks tuleb valmistuda headel. Kaheksa aasta eest tehtud pööre eelarvepoliitikas tähendab paraku, et Eesti peab tõstma nüüd makse ja kärpima kulusid kesise majanduskonjuktuuri ajal. Majanduse taastumine energiahindade tõusust ja Ukraina sõja mõjudest on seetõttu vaevaline paar protsenti, mis on vähem kui oleks ilma eelarvekärbete ja maksutõusudeta. Kuid viimased on paratamatud riigirahanduse jätkusuutlikule rajale toomiseks, eelarvereeglite täitmiseks ja juba ka majandustsükli loogika tõttu. Riigirahandust käest lasta on kerge, kuid uuesti kontrolli alla saamine ta inertsi tõttu pikk ja vaevaline. 2025. aastal jõuame vaid napilt Eesti seaduse ja Euroopa Liidu lepinguga lubatud eelarvepuudujäägi piirile. Meie varem eeskujulik riigirahandus on olukorras, kus kriisidele reageerimine ei saa olla tõhus, ega täpne. Riigirahanduse korrastamine jõuab esialgu poolele teele, sest lähiaastate kaitsekulud saavad olema võrreldes 2022. aasta kulutustega 2.16% SKPst märkimisväärselt üle 3%, olles igal aastal aastal vähemalt 3,3% ja ulatudes 2026 lausa 3,7% lähedale. Olgu see igaveseks õppetunniks, et riigirahandus ei tohi kõikuda poliitilise, vaid majanduskonjunktuuri järgi ja et iga valitsuse missioon peab olema jätta endast maha korras ja kriisideks valmis majapidamine.…