riigieelarve seaduse

Overview

Riigi Teataja Lihtne otsing seaduste ja üleriigiliste määruste terviktekstide pealkirjadest Täpne otsing Liigitus Süstemaatiline liigitus Kronoloogia Eurovoc KOV määruste valdkondlik liigitus Välislepingute liigitus poolte alusel Kohtulahendite liigitus Euroopa Inimõiguste Kohtu liigitused Vastutav ministeerium Süstemaatiline liigitus Kronoloogia Eurovoc KOV määruste valdkondlik liigitus Välislepingute liigitus pool…

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Töötada oma aktidega Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile Seadistada RT endale sobivaks Registreeru | Unustasid parooli? Eurovoci märksõnad (näita) Eurovoc: 10 EUROOPA ÜHENDUSED → 1011 Euroopa Liidu õigus → Euroopa Ühenduse õigus → ühenduse õiguse siseriiklik rakendamine Eurovoc: 16 MAJANDUS → 1606 majanduspoliitika → majanduslik planeerimine → riiklik planeerimine Eurovoc: 24 RAHANDUS → 2436 r…

Riigieelarve seadus (lühend - RES)

Meeldetuletused Telli teavitus e-postile Salvesta lingimärkmikusse Telli tõlke teavitus e-postile Telli teavitus e-postile Salvesta lingimärkmikusse Telli tõlke teavitus e-postile Laadi alla PDF failina Tekstifailina XML failina PDF failina Tekstifailina XML failina Trüki RSS Abiinfo Õigusakt EL õigus Lisateave Menetlusteave Õiguskantsleri seisukohad Rakendusasutused Rakendusaktid Tõlge inglise keelde Sisukord

Sisukord

Trüki sisukord Peida 1 Üldsätted § 1 Reguleerimisala § 2 Valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor § 3 Ministeeriumi valitsemisala § 4 Eelarvenõukogu § 4 1 Andmete esitamine § 1 Reguleerimisala § 2 Valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor § 3 Ministeeriumi valitsemisala § 4 Eelarvenõukogu § 4 1 Andmete esitamine 2 Eelarvereeglid § 5 Eelarvepositsioon ja keskpika perioodi eelarve-eesmärk § 6 Eelarvepositsiooni reegl…

Riigieelarve seadus 1

Vastu võetud 19.02.2014 RT I, 13.03.2014, 2 jõustumine 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2017 Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.02.2014 RT I, 13.03.2014, 2 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2017 19.06.2014 RT I, 29.06.2014, 109 01.07.2014 19.06.2014 RT I, 29.06.2014, 109 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinim…

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja riigieelarve vahendite kasutamise tingimused ja korra. Samuti sätestatakse riigieelarve koostamise alused, mille kohaselt lähtutakse riigieelarve koostamisel riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest ja strateegilistest arengudokumentidest. (2) Riigieelarve koostamisele seatud nõuete täitmiseks sätestatakse käesolev…

§ 2. Valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor

(1) Valitsussektorisse kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa punktis 2.112 nimetatud üksused. (2) Valitsussektor jaguneb keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks. Keskvalitsuse allsektorisse (edaspidi keskvalitsus ) kuuluv…

§ 3. Ministeeriumi valitsemisala

(1) Ministeeriumi valitsemisalana käsitatakse käesolevas seaduses ministeeriumi koos oma valitsemisala riigiasutustega. (2) Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Riigikantseleile ja Riigikantselei haldusalale kohaldatakse käes…

§ 4. Eelarvenõukogu

(1) Eelarvenõukogu on Eesti Panga seaduse § 4 2 kohaselt moodustatud nõuandekogu, mis hindab riigi makromajandusprognoose ja riigi rahandusprognoose ning jälgib käesoleva seaduse 2. peatükis toodud eelarvereeglite täitmist käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt. (2) Eelarvenõukogu seisukoha mittearvestamisel põhjendab Vabariigi Valitsus seda avalikult. (3) Riigi makromajandusprognoosi…

§ 4 1 . Andmete esitamine

Rahandusministeeriumil on riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia ), stabiilsusprogrammi, riigieelarve eelnõu ja prognooside koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ning teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]

§ 5. Eelarvepositsioon ja keskpika perioodi eelarve-eesmärk

(1) Valitsussektori eelarvepositsioon on valitsussektori kogutulude ja kogukulude vahe. (2) Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid. (3) Keskpika perioodi eelarve-eesmärk on stabiilsusprogrammis Euroopa Liidu liikmesriigi seatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk vastavalt nõuko…

§ 6. Eelarvepositsiooni reeglid

(1) Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis. (1 1 ) Kui eelmiste eelarveaastate jooksul on tekkinud kumulatiivne struktuurne ülejääk, võib riigieelarve koostada ka selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on puudujäägis kumulatiivse struktuurse ülejäägi…

§ 7. Korrigeerimismehhanism

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon suuremas puudujäägis, kui on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 1 1 , esitab valdkonna eest vastutav minister kuu aja jooksul prognoosi avalikustamisest arvates Vabariigi Valitsusele teadmiseks olukorra analüüsi ja vajaduse korral ettepanekud valitsussektori struktuurse eelarvepositsio…

§ 8. Kompenseerimismehhanism

Kui riigieelarve koostamisele eelnenud aastal oli valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon kumulatiivselt puudujäägis ja valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli puudujäägis, tuleb eelarvepositsiooni parandada vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas kuni eelarvetasakaalu saavutamiseni. Pärast struktuurse eelarvetasakaalu saavutamist tuleb kavandada järgmistel aastatel valitsussektori struktuurset ül…

§ 9. Vabastusklausel

Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamist ja §-s 8 nimetatud ülejäägi planeerimist võib edasi lükata erakorraliste asjaolude korral vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile.

§ 10. Keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormuse reegel

(1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (edaspidi netovõlakoormus ) võib moodustada kuni 40 protsenti samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu käesoleva seaduse § 12 alusel esitatud finantsplaaniga hõlmatud perioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40 protsendi suur…

§ 11. Erandid eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitest

(1) Riigieelarvega võib põhjendatud juhtudel kehtestada lisapiiranguid käesoleva seaduse §-des 6 ja 10 toodud keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulemile või netovõlakoormusele. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud keskvalitsuse juriidilise isiku kohustus sellistest piirangutest kinni pidada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapiirangute kehtestamine on lubatud, kui esineb vähemalt…

§ 12. Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan

(1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidiline isik esitab igal aastal finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. Andmed esitatakse asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 15. juuliks. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021] (2) Nõuded finantsplaani sisule ja finantspla…

§ 13. Keskvalitsuse juriidiliselt isikult lisaandmete saamine

(1) Valdkonna eest vastutaval ministril ja asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on õigus käesolevas peatükis sätestatud eelarvereeglite täitmise hindamiseks saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid. (2) Asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on riigieelarvest toetuse saamise taotluse hindamiseks ning toetuse kasutamise kontrollimiseks õigus saada keskvalitsuse juriidiliselt…

§ 14. Eelarvereeglite täitmise jälgimine

Eelarvestrateegias ja stabiilsusprogrammis kajastatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide ja möödunud eelarveaasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta annab enne eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi kinnitamist arvamuse eelarvenõukogu, lähtudes eelarvepositsiooni reeglitest ning struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17…

§ 15. Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos

(1) Makromajandusprognoosi eesmärk on kirjeldada riigi majanduskeskkonda koos tõenäolise arenguga ja teavitada sellest avalikkust. (2) Makromajandusprognoos on aluseks rahandusprognoosile, millega kirjeldatakse valitsussektori tulusid, kulusid ja investeeringuid koos tõenäoliste muutustega. Rahandusprognoos on eelarvestrateegia, stabiilsusprogrammi ja riigieelarve eelnõu aluseks. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12…

§ 16. Makromajandusprognoosile ja rahandusprognoosile esitatavad nõuded

(1) Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos koostatakse igal aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta, tuginedes viimastele teadaolevatele andmete aegridadele. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi väliskeskkonna eeldustena kasutatavad andmed ei tohi prognoosi kavandatud avaldamisajaks olla vanemad kui kaks kuud. (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamisel kasutatavat…

§ 17. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamine

(1) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostab Rahandusministeerium käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt. (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad ametnikud või töötajad on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud.

§ 18. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi hindamine ning avalikustamine

(1) Eelarvenõukogu annab arvamuse makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi kohta kahe nädala jooksul nende avaldamisest arvates. Eelarvenõukogu arvamuse arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium avalikult kahe nädala jooksul eelarvenõukogu arvamuse avaldamisest arvates. (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast prognoosi koostamist.

§ 19. Strateegilised arengudokumendid

(1) Strateegilised arengudokumendid on riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021] (1 1 ) Riigi pikaajaline arengustrateegia on arengudokument, milles määratakse poliitikavaldkondade terviklik visioon, üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad muudatused nende elluviimiseks vähemalt 15 aastaks. [ RT I, 07.12.2021, 1 - j…

§ 20. Strateegiliste arengudokumentide koostamine, elluviimine ja muutmine

(1) Riigi pikaajalise arengustrateegia ja poliitika põhialused võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021] (2) Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valdkonna arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. (3…

§ 23. Stabiilsusprogramm

(1) Rahandusministeerium koostab stabiilsusprogrammi, mis vastab nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (2) Stabiilsusprogramm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegias esitatud eelarvepoliitiliste eesmärkide, Vabariigi Valitsuse üldeesmärkide ja nende rahastamiskavaga. (3) Stabiilsusprogrammi kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust j…

§ 23 1 . Stabiilsusprogrammi sisu

Stabiilsusprogramm peab sisaldama aastate kaupa käesoleva seaduse § 25 1 lõike 3 punktides 1–6, 9–11 ja 13 nimetatud andmeid ning võrdlust eelmise ja uuendatud stabiilsusprogrammi vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise stabiilsusprogrammiga muutunud. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]

§ 25 1 . Eelarvestrateegia sisu

(1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid (edaspidi rahastamiskava ). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi eelarvestrateegia periood ). (2) Rahastamiskava aluseks on r…

§ 26. Riigieelarve sisu

(1) Riigieelarve on riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja ministeeriumide v…

§ 27. Eelarveaasta

(1) Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 28. Riigieelarve ülesehitus

(1) Riigieelarves esitatakse: 1) riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve; 2) [kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] 3) riigieelarve vahendite liigendus. (2) Riigieelarve seaduses esitatakse sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. (3) Riigieelarve…

§ 29. Eelarveklassifikaator

(1) Eelarveklassifikaator koosneb vahendite detailsest liigendusest ning eelarvestamisel, finantsjuhtimises ja strateegilises planeerimises kasutatavatest arvestuspõhimõtetest ja mõistetest. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017] (2) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (3) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (4) Eelarveklassifikaatori kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää…

§ 31. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute täiendav liigendamine

(1) Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. (2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja maj…

§ 32. Piirmääraga ja piirmäärata vahendid ning edasiantav maks [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]

(1) Riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks. Piirmäärata vahendite arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017] (2) Piirmäärata vahendid on: 1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (edaspidi tuludest sõltuvad vahendid ); [ RT I, 07.07.2017, 4 -…

§ 33 1 . Eelarvestrateegia koostamine

(1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane õigusakt.…

§ 34. Riigieelarve eelnõu koostamise alused

Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja viimase rahandusprognoosi alusel. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]

§ 34 1 . Eelarvestrateegia ja riigieelarve kinnitamine

(1) Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021] (2) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021] (3) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021] (4) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]

§ 34 2 . Tõhustamiskava

(1) Avalike vahendite tulemuslikuks ja tõhusaks kasutuseks ning riigi toimimise paindlikkuse suurendamiseks võib Vabariigi Valitsus riigieelarve vahendite planeerimisel koostada tõhustamiskava. (2) Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks. (3) Tõhustamiskava koostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [ RT…

§ 35. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt

(1) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (2) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. (4) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]

§ 37. Riigieelarve eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses

(1) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (2) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (3) Maakohtutele, halduskohtutele või ringkonnakohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos kohtute haldamise nõukoja arvamusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

§ 38. Riigieelarve eelnõu esitamine Riigikogule

(1) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. (2) Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Esitatavas riigieelarve eelnõus võib olla arvesse võetud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudes Riigi…

§ 39. Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus

Riigieelarve eelnõu menetletakse Riigikogus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 40. Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekud

(1) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise või kulu, investeeringu või finantseerimistehingu suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, milles on märgitud vajalikud katteallikad. (2) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist.

§ 41. Riigieelarve vastuvõtmine

Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.

§ 42. Kulude tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud

(1) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib ministeeriumi valitsemisala kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud aasta igal kuul kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta riigieelarve vastavast kulust, investeeringust või finantseerimistehingust tingimusel, et kulu, investeering või finantseerimistehing: 1) on ka al…

§ 43. Riigieelarve muutmine

(1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. (2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium. (3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.

§ 44. Lisaeelarve

(1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutes võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu lisaeelarve eelnõu. (2) Lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium. (3) Lisaeelarve eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.

§ 45. Riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused

(1) Pärast kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse Riigikogu poolt heakskiitmist või mobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamist ning kollektiivse enesekaitse lepinguga ette nähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigik…

§ 46. Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega

(1) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetust: 1) tasandusfondist; 2) toetusfondist; 3) juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ning üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes: 1) edasiantavate maksude osa suurus ja l…

§ 47. Tasandusfond

(1) Tasandusfondi jaotamise põhimõtted määratakse seadusega. Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. [ RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2020 - jõustumine muudetud [RT I, 21.06.2016, 1]] (2) Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi jaotamisel võet…

§ 48. Toetusfond

(1) Toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega. (2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks või riigieelarves määratud sihtotstarbel antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. (3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärt…

§ 49. Tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksed

(1) Käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas sätestatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 3 ja § 48 lõike 6 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele määratud toetuste väljamaksmise ja toetuste avansiliste maksete tegemise tingimused ja kord. (2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, teh…

§ 50. Juhtumipõhine toetus

(1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele sihtotstarbelist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks juhtumipõhiselt. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõikes 7 nimetatud juhul, peab olema õigusaktides määratud vähema…

§ 51. Riikliku ülesande kulude katmine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku ülesande (edaspidi riiklik ülesanne ) kulude katmise aluseks on keskmine arvutatud kulu või tegelik kulu. (2) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel, määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses. (3) Kui riikliku ülesande kulud…

§ 52. Toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste kasutamine

Kui toetuse andja ei ole ette näinud toetusfondi või juhtumipõhise toetuse kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse, võib kohaliku omavalitsuse üksus neid kasutada järgmistel eelarveaastatel samal otstarbel.

§ 53. Riigieelarve vahendite kasutamise eeldused

(1) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud ja kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017] (…

§ 53 1 . Riigisiseste toetusprogrammide vahendite kasutamine

(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017] (2) Minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese…

§ 54. Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist

(1) Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist. (2) Kui riigiasutus on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamak…

§ 55. Toetuse ja kaasrahastamise vahendite kasutamine [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]

Toetuse või välistoetuse riigieelarves ettenähtud kaasrahastamise vahendite andja peab tagama, et vahendite saaja kohustub kasutama saadud vahendeid ainult vahendite andja määratud otstarbel. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]

§ 56. Muudatused riigieelarve vahendite kasutamisel

(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021] (2) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite liigendust: [ RT I, 07.07.2…

§ 58. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine

(1) Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid võib kasutada ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (1 1 ) Vabariigi Valitsuse reservis võib ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020] (2) Vabariigi Valitsuse re…

§ 59. Tulude laekumise korraldus

Tulud laekuvad riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 59 1 . Riigieelarve vahendite ülekandmine

(1) Riigieelarve vahendite ülekandmine on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra (edaspidi ülekandmine ). (2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks. Vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelis…

§ 60. Kohustuste võtmine

(1) Riigiasutusel on õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud. (2) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on riigiasutusel keelatud: 1) võtta riigile võlakohustusi; 2) anda riigigarantiid või muud tagatist; 3) anda laenu; 4) teha annetusi; 5) omandada finantsvara, välja arvatud riigi eraõiguslikes juriidilistes…

§ 61. Riigi antav laen ja riigigarantii

(1) Riik võib anda laenu või riigigarantii: 1) avalike ülesannete täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi; 3) käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende kohustuste tagamiseks; 4)…

§ 62. Riigigarantii ja laenu andmise otsus

(1) Riigigarantii andmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) riigigarantii saaja või garanteeritav isik; 2) riigigarantii sihtotstarve või eesmärk; 3) riigigarantii summa ja valuuta; 4) riigigarantii tähtaeg; 5) riigigarantii preemia. (2) Laenu andmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) laenusaaja; 2) laenusumma sihtotstarve või eesmärk; 3) laenusumma suurus; 4) laenu tähtaeg.

§ 63. Tagastatava toetuse andmine riigitulundusasutusele

(1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurima lubatud jäägi arvel anda riigitulundusasutusele tagastatavat toetust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpse…

§ 64. Riigiasutuste kassaline teenindamine

(1) Riigiasutuste makseid ja arveldusi teeb ning neile vahendab makseteenuseid (edaspidi kassaline teenindamine ) Rahandusministeerium. (2) Riigiasutusel ei või olla krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- ja maksekontot, välja arvatud, kui selleks on loa andnud Rahandusministeerium. Loa andmisel võib Rahandusministeerium riigiasutusele seada tingimusi sellise konto kasutamiseks. (3) Kui riigieelarve tulu…

§ 65. Riigi rahavoo juhtimine

(1) Riigi rahavoo juhtimine on riigi likviidsete finantsvaradega tehingute tegemine, riigile võlakohustuste võtmine ja nimetatud tegevustega seonduvate finantsriskide juhtimine eesmärgiga tagada piisavate vahendite olemasolu väljamaksete tegemiseks. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017] (2) Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha, väärtpaberid ja muu finantsvara, mis ei kuulu stabi…

§ 66. Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted

(1) Riigi likviidsete finantsvarade maht ja võlakohustuste võtmise võimalus peavad olema sellised, et oleks tagatud riigi ja käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud teiste isikute väljamaksete tegemine. Riigi likviidsete varade mahu ja võlakohustuste võtmise võimaluse piisavuse hindamisel arvestatakse riigi potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust ja riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust. (2…

§ 67. Teiste isikute raha hoidmine ja paigutamine

(1) Rahandusministeeriumil on õigus seaduse või lepingu alusel hoida ja paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ning riigi haldusülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikute raha, teha nende makseid ja arveldusi ning vahendada neile makseteenuseid. (2) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt hoitavat…

§ 68. Potentsiaalsete kohustuste täitmine

(1) Valdkonna eest vastutav minister korraldab käesoleva seaduse alusel antud riigigarantiidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel. (2) Valdkonna eest vastutav minister korraldab nende rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liikmeks või osanikuks riik on, nõudmisel sissemakstava osaluse kohase tasumise või riigi poolt neile väljastatud võlakirjadest tulenevate raha…

§ 69. Riigi võlakohustused

(1) Riigi võlakohustused käesoleva seaduse tähenduses on riigi rahavoo juhtimiseks võetavad laenud, arvelduskrediidid, lühiajalised laenud väärtpaberite tagatisel, emiteeritavad võlakirjad ning sõlmitavad väärtpaberite müügi- ja tagasiostutehingud. [ RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017] (2) Riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega. (3) Riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi määramis…

§ 70. Võlakohustuste võtmine

(1) Riigile võlakohustuse võtmisel tuleb tagada võlakohustustega kaasnevate finantsriskide ja -kulu suhe, mis oleks kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise võimekusega nii lühi- kui ka pikaajalisel perioodil. (2) Rahandusministeeriumil on lubatud võtta riigile võlakohustusi käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses. Loa nimetatud jäägist suuremas ulatuses riigile v…

§ 71. Stabiliseerimisreserv

(1) Stabiliseerimisreserv on riigi rahalistest vahenditest moodustatud finantsreserv selliste kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamiseks, mille eesmärk on: 1) üldmajanduslike riskide vähendamine; 2) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; 3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine…

§ 72. Stabiliseerimisreservi haldamine

(1) Stabiliseerimisreservi haldamine on stabiliseerimisreservi vahendite hoidmine ja paigutamine. (2) Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab Rahandusministeerium. (3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse ja likviidsuse säilitamine ning kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu saamine. (4) Stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide…

§ 73. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine

(1) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu. Lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist. (2) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral või finantskriisi ajal või Tagatisfondi seaduses sätestatu…

§ 74. Stabiliseerimisreservi aruandlus

(1) Rahandusministeerium esitab Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse vähemalt: 1) stabiliseerimisreservi varade turuväärtus ja selle muutus võrreldes aruandeperioodile…

§ 75. Riigieelarve täitmise jälgimine

Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist ja annab sellest Vabariigi Valitsusele ülevaate vähemalt kaks korda aastas.

§ 76. Finantskontrollisüsteem

(1) Finantskontrollisüsteem on sisekontrollisüsteemi osa, mis hõlmab riigiasutuse eelarvevahendite planeerimist, kasutamist ja kasutamise kontrollimist. Finantskontrollisüsteemi eesmärk on tagada riigieelarve vahendite säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. (2) Finantskontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab riigiasutuse juht.

§ 77. Riigi majandusaasta aruanded ja nende auditeerimine

(1) Riigi majandusaasta aruanded on Riigikontrolli majandusaasta aruanne ja riigi majandusaasta koondaruanne. Aruanded koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. [ RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (2) Riigi majandusaasta koondaruande osaks oleva raamatupidamise aastaaruande auditi teeb Riigikontroll. Riigi tehingute seaduslikkust kontrollib Riigikontroll. [ RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (3)…

§ 79. Riigi majandusaasta koondaruande audiitorkontroll ja Riigikogule esitamine

(1) Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koondaruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juunil. Riigikontrollile esitatud aruanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel viivitamata pärast aruande esitamist. Audiitorkontrolli käigus võib Rahandusministeerium teha aruandesse parandusi ja täiendusi. (2) Riigikontroll lõpetab riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise…

§ 80. Käesoleva seaduse §-de 20, 48 ja 60 rakendamine

(1) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigieelarve seaduse § 10 lõike 2 alusel antud määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud määrusega. (2) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisalas kavandatud toetusfondi vahendite jaotamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 4…

§ 81. 2014. aasta riigieelarvega seotud erisused

(1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates ei kohaldata 2014. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõiget 12 ning §-e 4, 6–10, 12, 14 ja 16. (2) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurim lubatud kogujääk on 2014. aastal 2 500 000 000 eurot. (3) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 2014. aastal on 610 000 000 eurot.

§ 81 1 . 2020. aasta riigieelarvega seotud erisused

(1) Käesoleva seaduse § 33 1 lõiget 5 kohaldatakse esmakordselt 2020. aasta riigieelarve seaduse suhtes. (2) Käesoleva seaduse § 25 1 , § 26 lõigete 1, 2, 3, 5 ja 6, § 29 lõigete 2 ja 3, § 30, § 31 lõigete 2 ja 3, § 32 lõike 4, §-de 33 1 , 34, 34 1 , 34 2 ja 35–37, § 38 lõike 3 ning § 58 lõigete 1 ja 1 1 2020. aasta 1. jaanuaril jõustuvaid redaktsioone kohaldatakse esmakordselt 2020. aasta riigieelarve seaduse suhte…

§ 81 2 . COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ettenähtud toetusmeetmete kehtestamine

(1) Eriolukorra tõttu käesoleva seaduse § 53 1 alusel kehtestatavate toetusmeetmete üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Minister lähtub eriolukorra tõttu käesoleva seaduse § 53 1 alusel toetusprogrammide kehtestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldtingimustest. [ RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]

§ 81 3 . COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ettenähtud toetusprogrammide kehtestamine

(1) COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ettenähtud toetusprogrammide üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Minister lähtub COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise toetusprogrammide kehtestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldtingimustest. [ RT I, 17.04.2021, 1 - jõust. 18.04.2021]

§ 81 4 . 2022. aasta riigieelarvega seotud erisused

Käesoleva seaduse 2021. aasta 15. detsembril jõustunud redaktsiooni § 26 lõikeid 5, 7 ja 8 kohaldatakse esmakordselt 2022. aasta riigieelarve liigendamisele. [ RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 82. – § 125. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 126. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 47 lõige 3, § 48 lõiked 4–6 ja § 49 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 50 lõiked 2 ja 3 ning § 51 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril. [ RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (3) Käesoleva seaduse §-d 108 ja 120 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 48 lõige 3 ning § 110 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. [ RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2…