2026. aasta riigieelarve seletuskiri
What this is
Tables
Related laws
Pages
File size
Current read
This is the quick analyst view of the source: what role it plays, how well it is linked into the budget trail, and how much structure the current parse exposes.
Budget role
Current readBudget trail
Strong sourceExtraction read
Strong sourceVisible structure
Current readSource details
- Country
- Estonia
- Year
- 2026
- Document type
- Budget explanation
- Original source title
- 2026. aasta riigieelarve seletuskiri.pdf
- Source institution
- Ministry of Finance of Estonia
- File format
- PDF document
- Original file
- Open original
- Mime type
- application/pdf
- Page count
- 869
- File size
- 14.7MB
References & sources
Direct links to the official pages and files behind the data shown on this page.
Why it matters
This document provides narrative context for the budget. It is useful when you need interpretation, justification, or policy framing rather than raw tables alone.
The extracted summary and preview content for this document look relatively complete for the current public corpus.
What it contains
Extracted tables
No table previews were generated for this source.
Detected headings
2 heading(s) were extracted from the current summary.
Institution signals
2 institution reference(s) were detected in the extracted summary.
Key headings
Detected institutions
Linked legislation
Framework law
Framework law
Framework law
Annual budget law
Annual budget law
First extracted text sample
0 2026. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 2025 1 Rahandusministri eessõna 19 miljardit heldust ja hoolitsust inimese eest, oleks viimase aja kõige traditsioonilisem riigieelarve tutvustus. Traditsioonilisem kriitika omakorda loetleks asju, mida eelarvesse tuleks juurde lisada. Ent põhilises on riigieelarve ikka varasemast ette a ntud kohustused, kus valitsustel manööverdamisruum on tilluke. Eelarvete põhimõttelisim kvaliteet on hoopis - valikute argumenteerituse kõrval teadagi - jätkusuutlikkus, kulude ja tulude vahe. Seekord on otsustusruum eelarves kitsam veel kui kunagi varem ja ta pole niivõrd rahanduspoliitiline kui julgeolekupoliitiline valik. Kuigi rahanduslik jätkusuutlikus on julgeoleku komponent, pole meil ajal, kus Vene agressor ületab võimalusel kõiki piire ja USA tõmbub vaba maailma liidri rollist endasse, tähtsamat jätkusuutlikkust kui sõjaline valmisolek. See pole iseseisev, vaid kollektiivkaitse valik, kus eeskuju aitab kurjuse vastu liikuma panna suurusjärke enam ressursse meie sõprade eelarvetes. Niisiis tõstab Eesti oma kaitsekulu 2026. aastal järsult üle 5%, ent suurendab selleks eelarvedefitsiiti 4,5%ni SKPst. See järgib Euroopa liitlastega sõlmitud eelarvereeglite sõja aja leevendamise kokkulepet. Samal ajal peavad oma unistusi edasi lükkama mu ud valdkonnad ja kärped avalikus sektoris tervikuna jätkuvad. Valitud valdkondades on siiski plaanis palgatõus - hariduses, julgeolekus, kultuuris, sotsiaalhoolekandes. Läbivalt ja eriti erasektoris pakub leevendust maksukoormuse langus 2025. aasta 36, 6%lt SKPst 35,2%ni 2026. aastal. Eelmise koalitsiooni kompromissis otsustatud tulumaksu tõus jääb ära, inimeste tulusid ei maksustata alates esimesest eurost, 700 euro tasemel kuus taastatakse tulumaksuvaba miinimum ning ettevõtlusele ei saa osaks paralleelne tulumaksukohustus. Otsustav selles, et 202 6. aasta saab olema materiaalselt parem kui 202 5. aasta, on siiski kiirenev majanduskasv ja aeglustuv inflatsioon. Jürgen Ligi Rahandusminister 2 Sisukord 1.OSA. Riigieelarve ülevaade ................................ ................................ ................................ ............... 8 1.1 Riigieelarve kokkuvõte ................................ ................................ ................................ ................... 8 1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika .............…